top of page

2 kuud lapsevanem!

  • Kaisa
  • Aug 23, 2016
  • 3 min read

Wow! Juba ongi mõõdas 2 kuud ajast, mil mu pisike ilmavalgust nägi. Sellega seoses tahaksin kirja panna mõned mõtted sellest, mida ma nende 2 kuuga õppinud olen.


Venitusarmid

Jah, ma olin küll kuulnud sellest, et on rasedaid, kelle kõhtu kaunistavad triibukesed, märgiks pisikese kohalolust ning, et on ka neid, kel need puuduvad. Mäletan väga hästi neid triipe oma ema kõhul, kui olin 10 ning sündis meie perre mu vend. Olin veendunud, et need triibud peavadki olema ning ei saa kuidagi teisiti olla. Olles nüüd ise sünnitanud, saan öelda, et see kohe kindlasti ei pea nii olema. Inimesed on erinevad ning nii samuti ka meie kehad. Minu kehale jäigi märgiks vaid väike triibuke kinnikasvanud nabaneedi augu kohale.


Imetamine

Ausaltöeldes ei ole ma imetamisele kunagi väga mõelnudki, ka mitte rase olles. See kõik on alati loomulik ja valutu protsess tundunud. Küll ei olnud ma valmis selleks, mis imetamisega kaasneb. Esiteks see põrgulik valu, mis mõningase imetamise järel alguses tekib. Tõepoolest tuleb see hambad ristis ja pisar silmis ära kannatada, et kindlustada oma lapsele piima olemasolu. Tuleb meeles pidada, et see on vaid aja küsimus, sest õige pea kaob valu ning tekib enesekindlus ning teadlikus sellest, mida teed. Peale selle ei ole üldsegi mitte lihtne õige asendi leidmine, et nii lapsel kui ka emal mugav olla oleks. Siiamaani näen ma vaeva näiteks istuli imetamisega, no ei ole kuidagi mugav.


Rinnapõletik

Mäletan häguselt, et enne haiglast tulekut rääkis ämmaemand põgusalt midagi piimapaisest, rinnapõletikust ja kapsalehtedest. Muidugi ei pööranud ma sellele väga tähelepanu, sest olin liialt ametis haiglast ärasaamisega. Paraku pidin selle jubeda reaalsusega üsna pea silmitsi seisma.

Rinnapõletik tekkis mul siis, kui laps ühel õhtul kole jonnakas oli ning üldse rinda võtta ei tahtnud. Küll proovisin üht pidi, küll teist, kuid tulemuseta. Lõpuks jäigi magama nii, et süüa sai ainult ühest rinnast. Mingi hetk ärkasin kohutava valu peale üles. Tundsin kuidas terve mu rind justkui põleks. Rind oi kivikõva ning nii valus, et hoidsin vaevu pisaraid tagasi. Küll proovisin uinuda, aga täiesti tulutult. Proovisin hoida pudelit kuuma veega rinna peal, kuid see pakkus väga vähest leevendust. Pumpasin terve pudeli täie piima välja, kuid sellest ei olnud selleks ajaks enam ka kasu. Järsku tundsin külmavärinaid kogu keha ulatuses ning hambad hakkasid jubedamat moodi plagisema, nagu oleks kuskil külma käes ( tegelikult oli südasuvi). Tekkis täiesti haiglane ja palaviku tunne. Palavik mul ka oli. Peale mitme tunnist valutamist tulid järsku meelde kapsalehed, mis mul tänu jumalale kodus olemas olid. Peale nende pealepanemist sain lõpuks ometi magada. Muidugi oma 2 päeva olin ma täielikult rivist väljas.

Seega soovitus! Kui tunned ikka, et rinnad on jube täis, aga samas on juba magamamineku aeg, soovitan piima välja pumbata ning kui juhtub, et tuleb põletik sisse, siis kapsalehed peaks aitama.


Rõõmus laps, kes ainult magab ja sööb

Selline oli minu arusaam beebidest. Tühjagi! Minu laps tuli ilmale juba pisikese nutuga ning nuttis juba oma esimesel päeval. Selle nutu võttis ta ka koju kaasa. Mis tal viga on? Gaasid? Ebamugav asend? Külm? Soe? Kõht tühi? Uni? No mitte ei saa aru. Proovid üht ja proovid teist, kuid lõpuks lihtsalt kiiguta kätel üht ja teistpidi, siis saabub mõningane rahu majja. See on vahepeal ikka üsna frustreeriv, mitte teada, mis lapsele muret valmistab, kuid kuidagi jõuad ikka mingi lahenduseni, mis ongi oluline. Tuleb anda nii talle kui ka endale aega.


Gaasid

On vist ikka see arusaam, et kui oled lapsele süüa andnud, magama pannud, mähet vahetanud, kussutanud, aga nutt ei taha lõppeda, on süüdlasteks ikka need jubedad gaasid. Ilmselt enamus juhtudel nii ka on. Algul oli küll suur poleemika, et kuidas seda pisikest aidata, et ta nende käes ometi vaevlema ei peaks. Meie lahenduseks on saanud jalgade kõhu peale õrnalt surumine, nii lasevad need gaasid üsna kiiresti jalga. Mitte alati, aga enamus juhtudel siiski. Ei ole mina oma menüüd muutnud, et neid lapsel vältida, sest usun, et peamine on siiski see, et nii laps kui ka mina vajalikud toitained kätte saaksime.

D- vitamiini olen proovinud 2 üsna erinevast hinnaklassist. Ei oska kindlalt väita, kas need gaase tekitavad, kuid usun, et see odavam küll tekitas.


Riided

Riideid varutakse ikka enamjaolt päris mehesti. Kohati on see täitsa õigustatud, sest tihtipeale tulebki neid lapsel mitu korda päevas vahetada. Kui aga laps nii väga oma kostüümesid täis ei oksenda/kaka, siis ei mina küll lihtsalt moe pärast iga viimset riiet talle selga ei aja. Üldiselt nii kui nii lapsele riietamine ei meeldi. Ka ei poolda mina niivõrd uute riiete ostmist, sest ajalugu on näidanud, et just need uued saavad kaunistatud kakaplekkidega, mis enamjaolt maha ei tulegi!


Lalin ja naer

Kõigist neist ''raskusest'' hoolimata saabub aeg, kus laps sind lõpuks vaatama hakkab, sulle oma kõige imelisema naeratuse kingib ning te omavahel kõnekeeli suhtlema asute. See on üks erilisemaid hetki, kahtlemata! Tänu selle unustad sa kõik pahupooled ning jälle meenub, miks sa seda kõike teed ja kui väga sa oma pisikest armastad!

Comments


bottom of page